Röövimine päise päeva ajal. Ajaloo vähim laenutushüvitis raamatukogude aastal

Laenutushüvist on riik kohustunud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse erandi tõttu ei saa autorid lubada ega keelata oma teoste laenutamist ega leppida kokku tingimustes.

Üleriigilisel raamatukogude aastal on kultuuriministeerium selleks eraldanud ajaloo kõige väiksema summa 124 671 eurot, millest tulumaksuna tagastatakse riigile 23 tuhat eurot. Hüvitise eelarve on 57% väiksem kui eelmisel aastal.

Hüvitist saab 1605 autorit, mediaanhüvitis on 15 eurot ehk üle poole (894) autoritest saab hüvitist alla 20 euro, alla 5 euro makstakse 484 autorile. Erinevad autorikategooriad (teksti autorid, tõlkijad, illustraatorid) saavad laenutuskorra eest 2 kuni 10 senti.  

Laenutushüvitis pole riigi hea tahe abstraktse toetuse või elitaarse premeerimise näol, vaid saamata jäänud tasu kompenseerimine, mida arvestatakse lugejate eelistuste ja teoste konkreetsete laenutuskordade alusel.

Võrdluseks maksab Soome riik alates 2018. aastast laenutushüvitiseks 14 miljonit eurot – tunnustusena oma autoritele ja väikese keelekultuuri hoidmiseks.  Kuigi 2022. aasta on Eestis riiklik raamatukogude teema-aasta, püsib hüvitis 2008. aasta majanduskriisi tasemel, ettepanekuid hüvitist tõsta pole kuulda võetud 14 aastat. Koos raamatukogudega saab rõõmustada laenutuste loodetava suurenemise üle, aga autorite jaoks tähendab see praegu laenutustasu langemist sümboolsele tasemele.