Esitage avaldus siin
Avaldused kehtivad ainult koos originaalallkirjaga.
Avaldused kehtivad ainult koos originaalallkirjaga.
KAS RIIGIL ON UUED PLAANID?
Autorihüvitusfond maksab 25.-27. juunil välja laenutustasud 2024. aasta eest. Nii mõnegi autori laenutustasu võib pakkuda sissetulekutele olulist lisa, ent kultuuriministeeriumist tuleb signaale, mis on mõjuvad ähvardusena senisele hästi toimivale süsteemile.
Laenutushüvitis arvestati rahvaraamatukogude 4 018 019 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal. Laenutushüvitise eelarve oli 1 446 991 eurot, millest 1 435 284eurot jagati 1990 autori ja autoriõiguse omaja vahel ning 11 707 eurot eraldati helisalvestiste ja videote laenutuste eest vastavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.
Hüvitisühiku täismaksumuseks kujunes originaalkeelse teose originaalteksti autorite (autorid, ees- ja järelsõna autorid, koostajad) kategoorias 1,42 eurot (1,85 eelmisel aastal), tõlgitud teose originaali autori kategoorias 2,39 eurot (4,23 e.a.), tõlkija kategoorias 0,33 eurot (0,37 e.a.) ja kunstilise vormi autori kategoorias 0,88 eurot (0,61 e.a.).
Iga konkreetse autori hüvitis arvutati välja tema teoste laenutuste arvu, autorsuse kategooria (autor, tõlkija, koostaja, illustraator jne), kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu põhjal. Maksimumhüvitise 7924 eurot saavad 33 autorit.
Hüvitise saajate nimekiri on siin.
AHF-i tõhusalt toimivat süsteemi on rahvusvaheliselt tunnustatud ja alates eelmisest aastast on laenutustasud ka tänuväärselt tõusnud (ehkki näiteks Soomes on laenutustasu ülempiir 30 000 eurot). Siiski on autorid mures, et laenutustasude maksmine ei pruugi tulevikus nii sujuvalt ega autoritele soodsalt kulgeda, kuna kultuuriministeerium on teinud AHF-i suunas rünnakuna mõjuvaid käike. Nõudlikud ministeeriumipoolsed arupärimised seoses ÜÜRS-i (üleriigilise raamatukogusüsteemi) ülesehitamisega tekitavad kahtlusi, et hästi toimiv laenutushüvitiste süsteem tahetakse mingil põhjusel ümber teha.
Ressursisäästliku ja autorite huvide eest seisva sihtasutuse tegevuskuludeks läheb laenutushüvitise eelarvest kõigest 3.8%. Autorihüvitusfond on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjastajate Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute liidu loodud sihtasutus, mis toimib kultuuriministeeriumi lepingupartnerina alates 2004. aastast.