Põhikiri

ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on Autorihüvitusfond (edaspidi “Sihtasutus”).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus on registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

4. Sihtasutusel on oma eelarve ja pangakonto.

5. Sihtasutuse tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

6. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus Eesti Vabariigi seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja Sihtasutuse Nõukogu (edaspidi Nõukogu) ning Sihtasutuse Juhatuse (edaspidi Juhatus) otsustest.

7. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu poolt. 

SIHTASUTUSE EESMÄRK

8. Sihtasutuse eesmärgiks on tasude maksmine autoritele ja autoriõiguste valdajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja teoste reprograafilise reprodutseerimise eest ning autoriõiguste vahendamise eest. Tasu maksmisel lähtutakse autoriõiguse seadusest ning selle alusel välja antud õigusaktidest.

9. Eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:

1) kogub teavet teoste kasutamise kohta;

2) võtab vastu avaldusi autoritelt ja autoriõiguste valdajatelt;

3) arvutab välja tasu suuruse;

4) maksab tasu autoritele;

5) teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;

6) arendab muud majandustegevust, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. 

SIHTASUTUSE VARA

10. Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Sihtasutuse vara moodustub:

1. asutamisel üle antud varast;
2. iga-aastasest riigieelarvelisest eraldisest;

3) kohalike omavalitsuste asutuste ning nende ühenduste eraldatud rahalistest vahenditest;

4) varalistest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest;

5) fondidest ja abiprogrammidest saadavatest eraldistest;

6) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

7) seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahenditest;

8) muudest laekumistest.

11. Sihtasutusele antava vara vastuvõtmist korraldab Juhatus, kes informeerib üleantavast varast Nõukogu. 

12. Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada ainult käesolevas põhikirjas sätestatud Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks. 

13. Sihtasutuse vara kasutamise ning varaga tehingute tegemise korra määrab Nõukogu. Korraga määratletakse muuhulgas milliseid tehinguid võib Juhatus teha iseseisvalt ning milliste tehingute tegemiseks on vajalik Nõukogu luba.

14. Juhul, kui tehingute tegemisega kaasneb kinnisasja ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, on vajalik Nõukogu sellekohane otsus.

15. Sihtasutusele tehtud sihtannetusi kasutatakse Nõukogu või sihtannetuste tegija poolt näidatud tingimustel ja korras.

SIHTASUTUSE  JUHTIMINE

16. Sihtasutuse juhtorganid on Nõukogu ja Juhatus. 

17. Nõukogu moodustavad asutajate poolt määratud Nõukogu liikmed. Sihtasutuse Juhatuse nimetab Nõukogu, välja arvatud asutamisel, kus Juhatuse määravad asutajad.

18. Sihtasutuse juhtorganite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust Sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Seaduse alusel tagatud hüvitiste maksmine juhtorganite liikmeile ei ole käsitletav hüvena. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse Sihtasutuse juhtorgani liikme ja Sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, siis Sihtasutuse juhtorgani liige ei osale vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

SIHTASUTUSE NÕUKOGU 

19. Sihtasutuse Nõukogu:

1) kavandab Sihtasutuse tegevust ja määrab kindlaks tegevussuunad, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle;

2) kinnitab majandusaasta aruande ja eelarve;

3) kinnistab Sihtasutuse iga-aastase tegevuskava;

4) määrab Juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ning sõlmib Juhatuse liikmega lepingu;

5) kutsub tagasi Juhatuse liikme, kes rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

6) annab Juhatusele nõusoleku Sihtasutuse poolt loodavate juriidiliste isikute asutamiseks ja lõpetamiseks;

7) annab Juhatusele nõusoleku lepingute sõlmimiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, tehingute tegemiseks osaluse omandamiseks või lõpetamiseks äriühingus, kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks või asjaõigusega koormamiseks ning laenude võtmiseks.

20. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadustele ja põhikirjale ning Nõukogu otsustele. 

21. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.

22. Nõukogul Nõukogul on 3 (kolm) kuni 8 (kaheksa) liiget, kes määratakse asutajate poolt.

1. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat. Nõukogu liikmed täidavad oma kohustusi kuni volituste lõppemiseni, volitused võivad lõppeda ka liikme isikliku avalduse alusel või asutaja võib ta ennetähtaegselt tagasi kutsuda.

24.      Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitamise eest nagu Juhatuse liige. Nõukogu liige vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. 

25. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja ase-esimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul.

26. Nõukogu liikmete tasu määratakse vastavalt seadusele. 

27. Sihtasutus hüvitab Nõukogu liikmetele otsesed ja põhjendatud kulutused, mis kaasnevad tema tööga Nõukogus ning osavõtuga Nõukogu koosolekutest. Kulutuste hüvitamise korra kehtestab Nõukogu.

28. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, aga vähemalt kaks korda aastas Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu koosoleku kutsub kokku esimees või tema äraolekul ase-esimees.

29. Erakorralise koosoleku võib igal ajal kokku kutsuda audiitori, Nõukogu esimehe, kahe Nõukogu liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel, kus on ära toodud päevakord. Teade erakorralise koosoleku toimumisest teatatakse kirjalikult või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis igale Nõukogu liikmele vähemalt 7 (seitse) päeva enne koosoleku toimumise aega.

30. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikmete eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

31. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe äraolekul ase-esimees.

32. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. 

33. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav Nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

34. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.

SIHTASUTUSE  JUHATUS 

35. Sihtasutuse juhatus (edaspidi “Juhatus”) juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikme (juhataja) nimetab Nõukogu neljaks aastaks, välja arvatud asutamine, kus Juhatuse liikme määravad asutajad. Juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ja Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu.

36. Nõukogu võib Juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

37. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu otsuseid ja korraldusi. Tehingud, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu nõusolekul. Juhatus peab andma Nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ning esitama nende nõudel vastava aruande.

38. Juhatus peab kord kvartalis esitama Nõukogule kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama viivitamata Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

39. Juhatuse liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liige, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud Sihtasutusele kahju, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat kohustuse rikkumisest. 

40. Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks Juhatus:

1) esindab Sihtasutust ja tagab selle majandustegevuse;

2) võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajad, määrab nende palgatingimused;

3) valmistab ette Sihtasutuse eelarve projekti; 

4) peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise.

41. Juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra otsustab Nõukogu. 

RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL

42. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.

43. Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditeerimine toimub vastavalt seadusele. Audiitori nimetab Nõukogu igakordse auditi tegemiseks, määrates ka audiitori tasustamise korra.  Nõukogul on õigus audiitor igal ajal tagasi kutsuda.

44. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

45. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

46. Juhatus esitab aruanded möödunud majandusaasta kohta Nõukogule kinnitamiseks nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla Juhataja.

47. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.

SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE  LÕPETAMINE

48. Kuni Sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja. Pärast registrisse kandmist võib Nõukogu muuta Sihtasutuse põhikirja kooskõlas seadusega.

49. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusega või muul seaduses ettenähtud juhul.

50. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on Juhataja. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. 

51. Sihtasutuse tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara Kultuuriministeeriumile.

52. Pärast Sihtasutuse likvideerimist esitab likvideerija avalduse Sihtasutuse kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist seadusega ettenähtud korras.

53. Likvideerijal on kõik Juhatuse ja Nõukogu õigused ning kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. 

54. Sihtasutuse ühinemine teiste sihtasutustega või jagunemine mitmeks sihtasutuseks toimub vastavalt seadusele.